Mis on suulaelõhe?
TÜ Kliinikumi teabe põhjal
Ülevaade
Huule- ja suulaelõhe on üks sagedasemaid vastsündinute sünnidefekte pea ja kaela piirkonnas. Eestis sünnib keskmiselt üks laps 700 sünni kohta aastas huule- ja suulaelõhega. Kogu maailmas sünnib igal aastal ligi 10 000 huule- ja suulaelõhega last.
Lõhe tekib lootel ema varajases rasedusjärgus, kui huul ja/või suulagi ei kasva täielikult kokku.
Vormid (TÜ Kliinikumi klassifikatsioon)
Ühe- või kahepoolne – ülahuul ei ole kokku kasvanud.
Suulagi ei ole külgedelt kokku kasvanud, ninaõõs ja suuõõs jäävad ühendatuks.
Mõlemad defektid esinevad samaaegselt.
Tekkepõhjused
Kindlat põhjust huule- ja suulaelõhe tekkimisel ei ole. Suur mõju on pärilikkusel. Lõhe tekkimist võib mõjutada emapoolsed rasedusaegsed haigestumised, suitsetamine, alkoholi ja ravimite tarvitamine. Oluline on teada, et suulaelõhe ei ole kellegi süü.
Kaasnevad tervisehäired
- 🤧Sage nohu ja suurem vastuvõtlikkus keskkõrvapõletikele
- 🦷Ebaõige hambumus, mis vajab varajast ortodontilist ravi
- 🗣️Kõne mõjutatus – lõhe kuju mõjutab kõne selgust ja kõla, enamik lastest vajab logopeedilist ravi
- 🍼Raskendatud toitumine, eriti vastsündinutel
Mida edasi?
Suulaelõhe on ravitav! Ravi koosneb kümnest etapist alates esmasest nõuandest kuni luu siirdamiseni. Õigeaegse kirurgilise korrigeerimise ja piisava logopeedilise teraapia korral arenevad ja kasvavad lõhega lapsed võrdselt eakaaslastega.